!
| vanus: | I, II ja III kooliaste, gümnaasium |
| kestus: | 45 min |
| vorm: | praktiline uurimus |
| eeltöö: | - |
| vajalikud vahendid: | (heli- või videosalvestusvahend) |
| seotud õppeained: | muusika, bioloogia |
| seotud teemad: | akustika, meeled |
| boonus: | keeleülene |
Ülesande kirjeldus
Koolimaja häälte kuulamine. Ülesanne pärineb Kooliruum’16 loovtööprojektist.
Tunni ettevalmistus
Tund ei vaja ettevalmistust.
?
Taustaks õpetajale
Arhitektuur on ruumiline kunst. Seda ei naudita ainuüksi silmadega, vaid kuulatakse kõrvadega, ollakse sellega kontaktis jalgade (põrand, tänavad) või käte (ukselingid) vahendusel, kogetakse seda läbi tegevuste, mida see võimaldab või soodustab. Käesolevas ülesandes on meie mõõteriistaks kõrv.
Hääl on, nagu arhitektuurgi, ruumiline nähtus. Inimhäälele annab kõla suuõõs, huultelt lendu tõusnud sõnad kajavad vastu seintelt, laelt, põrandalt, laudadelt, kappidelt, treppidelt. Iga hoone on ühtaegu ka kõlakast — natuke nagu kitarri “keha”, mis annab kitarrikeelte vibreerimisele hääle. Hooned ei toimi alati nii hästi kui selleks otstarbeks loodud muusikariistad, kuid neil on kindlasti oma kõla.
Ja ka oma hääl. Miski mühiseb, miski suriseb, miski undab, miski kääksub, miski nagiseb… Igal hoonel on oma repertuaar, mida ta kuuldavale suudab tuua.
Ülesande käik
Ülesandel on kaks varianti: (a) uurida koolimaja poolt tekitatavaid hääli või (b) ise loodud häälte kõla ja mõju koolimajas. Hääli võib kuulata ja arutleda reaalajas (vahetult) või lindistada, et neid hiljem kaaslastele taasesitada.
(a) Iga koolimaja teeb häält. Suur osa häältest tekib koorina või bändina — koos inimestega, kes koolimajas liiguvad. Uurida võib igapäevaseid, tavalisi hääli (jalgade sahinat või müdinat treppidel, toolide nihutamist lauale lähemale tunni alguses ja lauast eemale tunni lõpus, uste kääksumist, põranda nagisemist jne). Mõnda häält teeb koolimaja ka omapäi (näiteks ventilatsioon mühiseb, automaatkardinad laskuvad alla või tõusevad üles vmt). Oluline on, et nende häälte tekkimist ei ole uurija ise mõjutanud (uurija ise häält ei tekita ega palu ka teistel häält teha). Need hääled on koolimajas lihtsalt igapäevaselt olemas. Uurija peab olema piisavalt tähelepanelik, et neid märgata.
(b) Teine variant on uurida koolimaja akustilisi omadusi: kuidas ise loodud erinevad hääled siin kõlavad? Millise meeleolu loovad? Kuidas kuulajatele mõjuvad? Kuidas ruumi muudavad? Millised on koolimaja kõige põnevamalt kõlavad kohad? Võib laulda või teha muusikat või proovida hääli, mida tavaliselt pole põhjust kuuldavale tuua. Kuidas kajab karjatus? Kuhu kostab huige? Mismoodi mõjub sosin? Lühemaid, improviseeritud hääli on lihtsam samaaegselt uurida (laulu lauldes peab keskenduma sõnadele, tempole, häälekõrgusele — tuleb osata palju rohkemat korraga tähele panna, see on keeruline). Improviseeritud, ennekuulmatud hääled on põnevad ka kuulajale (temagi tähelepanu ei röövi näiteks laulusõnad, vaid tal on lihtne kuulata häält ja selle mõju ruumis).
…
Põhimõisted, võtmesõnad
akustika, kõla, kaja
Hindamine
- õpilane on innukalt töös osalenud
- õpilane on põhjalikumalt uurinud teda köitvat teemat (ruumi või helide liiki) või teinud erinevaid katseid
- õpilane oskab oma uurimust ja kogemust kirjeldada
- õpilane oskab iseloomustada ruumi lihtsamaid akustilisi omadusi (nt kajab või ei kaja, kõlab teistmoodi kui teised ruumid või mitte)
…
Lisavõimalused, alternatiivid
- Ülesande võib siduda ka harjutustega eelolevaks esinemiseks, nt jõulukontserdiks. Sellisel juhul võib proovida, kuidas sama lugu kõlab erinevates ruumides (sh ka trepialustes, plaaditud seintega ruumis, õues jm).
- Lindistused võib vormistada viktoriinina (kas tunneme heli järgi ruumi ära?).
Riiklik õppekava ja lõiming
Vaata või laadi alla pdf ülesande kattuvuse kohta RÕK teemadega ja lõimimise võimalustest.