!
| vanus: | gümnaasium |
| kestus: | min. 2 x 45 min |
| vorm: | arutelu, katsed, loovtöö |
| nõuab eeltööd: | jah |
| vajalikud vahendid: | erinevad valgustid, materjalid |
| seotud õppeained: | füüsika, bioloogia, psühholoogia |
| seotud teemad: | valgus, elekter |
| boonus: | näitus |
Ülesande kirjeldus
Lühemat või pikemat sorti loovtööprojekt, mille käigus uurivad õpilased valgustust ja meisterdavad ise päris lambi.
Tunni ettevalmistus
Ülesande esimeseks osaks on vaja varuda mõned eri sorti valgustid. Need tuleb enne tundi ühte pimendatavasse klassi valmis seada. Soovitatav on valida ruum, mis on õpilastele igapäevasest koolielust väga tuttav (nt õppeklass, aga see võib olla ka muu tihti kasutatav koht) - varasema kogemusega võrreldes on muutus mõjusam. Varutud lisavalgustid tuleb valitud ruumi paigutada nii, et iga valgusti tekitaks omamoodi valgusolukorra ja meeleolu. Kasutada võib käepäraseid valgusallikaid: väike näpitslamp, laualamp, ehitusprožektor, efektse varjuga lamp (heidab ruumi põnevaid varje), lihtsalt pirn soklis, jõulutuled, taskulamp, küünal jne. Väga oluline on aga valitud lampide paigutus ehk kuidas need ruumi valgustavad (madalalt, kõrgelt, toa keskelt või nurgast, heidavad valgust kaugele üle ruumi või valgustavad välja lähedalasuva pinna, suunatud alt üles või ülevalt alla, paistavad silma või mitte jne) ja nende valguse tugevus ja värvus (valida tuleks erineva valgustugevusega ja võimalusel ka eri värvi valgusega lambid). NB! Ka valgel valgusel on eri toonid (sinakas ehk külm valge ja kollakas ehk soe valge), vastavad pirnid on enamikes poodides olemas. Eriti hea on, kui ka mõned meisterdamise materjalid (värvilised kiled, peegeldavad materjalid, küpsetuspaber jm) on juba olemas ja käepärast, siis saab neid kohe järele proovida. Lisaks valguse ja valgustite teemale võib ette valmistada lühikokkuvõtted järgmistest seotud teemadest: valgus kui füüsikaline nähtus, elektriohutuse põhitõed, erinevad pirnid, valguse olulisus inimesele (sh hea töövalgus, valguse vaeguse mõjud) jm.
?
Taustaks õpetajale
Valgus on ideaalne valdkonnaülene teema, milles kohtuvad paljude erialade teadmised ja saavutused kui ka igaühe igapäevane kogemus. Valgustid on hea näide tõigast, et teadust ja kunsti pole mõtet tajuda vastandite paarina. Valgusti puhul on ühtviisi oluline see, millist valgust see annab ja kuidas, ning milline see välja näeb ja kuidas on kasutatav (kus asub lüliti, kuidas saab valgusti asendit muuta jne). Valgusti loomisel ei saa neid omadusi lahku lüüa, valgusti disainimine eeldab oskust kasutada väga laialdasi teadmisi ühe eesmärgi nimel.
Ülesande käik
Ülesanne on soovitatav jagada mitmeks kohtumiseks. Vähimas vormis võib teemaga tutvuda topelttunni jooksul (2 x 45 min), aga optimaalne on teostada ülesanne väiksema või suurema loovtööprojektina. Ülesanne jaguneb kolmeks osaks: (1) teemaga tutvumine, (2) katsetamine ja idee arendamine, (3) valgusti valmistamine. Topelttunniga jõuab ette võtta ainult ülesande esimese ja teise osa.
I OSA
Ülesanne algab pimedas ruumis. Tegu võib olla mõne igapäevase klassiruumiga või selleks ülesandeks valitud muu ruumiga (näiteks saal, kohvik, raamatukogu, garderoob vm). Erinevalt tavapärasest sisenevad õpilased seekord aga pimedusse (lambid on kustutatud, kardinad või aknakatted ette tõmmatud. Kui kõik on endale hämaras koha leidnud, suletakse ka uks. Kuidas tundub igapäevane ja tuttav keskkond pimedas? Milline on meeleolu?
Peale väikest arutelu ja muljetamist lülitab õpetaja sisse ühe mitmest lambist, mille ta on ruumi varem valmis pannud (vt tunni ettevalmistus). Kas meelolu muutus? Kuidas? Millised tunded, mõtted, seosed tekivad? Kas õhustikku võiks võrrelda mõne kirjandus- või filmižanriga? Või mõne teist sorti ruumiga (kunstigalerii, teatrilava, elutuba vm)? Miks? Kuidas mõjutab valgus ruumielamust? Siin ei peaks veel funktsionaalsusele mõtlema (st kas selline lamp saaks ka tegelikult selles ruumis olla või jääks see tegevustele ette), keskendume sellele, mida valgus suudab ruumis teha.
Õpetaja kustutab lambi ja lülitab sisse järgmise. Arutletakse samu küsimusi, võrreldakse uut valgustust eelmisega. Leitakse meeleolu loomiseks olulised komponendid (valguse tugevus ja värv, suund, lambivarju kujundus jm).
Korratakse sama kõigi ruumi varutud lampidega, sh ka ruumi tavalise valgustusega. Milline valguslahendus meeldis kõige enam või oli kõige mõjusam? Miks? Milliseid põnevaid valguslahendusi on veel nähtud-kogetud kuskil mujal (väljaspool kooli)?
Tavapäraselt valgustatud ruumis on hea uurida ka kõiki eelnevalt katsetatud lampe ja nende disaini. Mille poolest need erinevad? Mille poolest sarnanevad? Mis on nende funktsioon (laualamp / töölamp, meeleolu loomine vm)?
Kui on aega, võib läbi proovida ka valgustite kombinatsioone - lülitada sisse paar või mitu korraga ja uurida ruumi ja iseenda meeleolu sellises valguses.
Ülesande esimene osa jätkub slaididelt näidete vaatamisega: tutvutakse kuulsate valgustitega ja valgustidisaini põhimõtetega, valgusallikatega ja valguse omadustega, valguse olulisusega psüühikale.
II OSA
Peale esimest, sissejuhatavat osa asuvad õpilased materjale katsetama. Esimesed eksperimendid võib teha ühiselt, võib ka töötada väikestes rühmades, paaris või igaüks omaette. Katsetamiseks sobivad võimalikult lihtsad, neutraalsed valgusallikad (pirn soklis, taskulamp, telefon). Esimene eesmärk on uurida erinevate materjalide (paberid, tekstiilid, kiled, puit jne) koosmõju valgusega. Oluline on anda õpilastele aega katsetada ja mõtiskleda. Tähtis on läbi proovida erinevaid võimalusi (kuidas mõjub värviline valgus või lamp, mis heidab liikuvaid varje jne). Veel ei pea jõudma oma ideeni lambist, vaid avardama oma teadmisi sellest, mida erinevad materjalid võimaldavad. Katseid võib dokumenteerida foto või videona, et ülesande teise osa lõpus ühiselt arutleda, mida katsete käigus märgati ja mis köitis. NB! Valgust võib olla üsna keeruline pildistada (nt automaatrežiimil kaamera tuvastab valgustingimused ebasobivalt, valgusti ise kaob pimedusse või jäädvustub valgusolukord oluliselt erinevalt sellest, mida silm näeb). Lihtsam võib olla katseid publiku ees lühidalt korrata.
III OSA
Lambi kujundamise juurde asudes võiksid õpilased valida ühe meeleolu tähistava märksõna, millest nad püüavad lambi meisterdamisel lähtuda. See võib olla näiteks: õdus, võimas, sillerdav, hirmutav vmt. Eesmärk on meisterdada valgusti, mis looks ruumis sellise meeleolu. Julgemad võivad proovida lähtuda ka mõnest päris elu olukorrast - näiteks romantiline õhtusöök või poliitiline debatt, või veelgi julgematele, poliitiline õhtusöök või romantiline debatt - kuidas luua tabav valguslahendus sellistele hetkedele? Seega seisneb ülesande väljakutse pingutuses mõelda mitte ainult objekti (lambi) väljanägemisele, vaid ka sellest lähtuva valguse poolt loodavale keskkonnale.
Idee- ja tootearendus on tegelikult pikad ja põhjalikud protsessid. Kooliski tasub selleks ülesandeks aega varuda, kuna tulemus peab olema professionaalne: ohutu elektrivõrku lülitada, valgustina toimiv (valgustab, on vastupidav ese) ja ideeliselt läbimõeldud ning terviklik (autori püüdlus - lähtekohaks valitud meeleolu või märksõna - on lambis ja valguslahenduses äratuntav).
Valminud valgustitest on kindlasti efektne kujundada näitus - selleks võib ideaalselt sobida mõni muidu pimedavõitu koridor. Näitusekujundus ehk otsused, kuidas iga lamp välja panna, nii et selle mõju oleks suurim, kuid teisi lampe liialt ei segaks, on paras pähkel. Siin on hea harjutada kuraatori tööd - selle ülesande võib endale saada üks konkreetne õpilane või väike rühm.
…
Põhimõisted, võtmesõnad
Valgusti, valgusallikas, valgus, valguse tugevus, valguse värvus, elekter ja elektriohutus, valgusvaegus, talvemasendus (SAD - seasonal affective disorder)
Hindamine
Mida ülesande puhul hinnata?
- õpilane on esimeses osas huviga näiteid jälginud
- õpilane on esimeses osas oma muljeid jaganud, arutlenud
- õpilane on teises osas materjalide ja valgusega mitmeid erinevaid katseid teinud
- õpilane on teises osas oma katseid selgitanud ja analüüsinud, oskab teha üldistusi, anda hinnanguid, viidata tekkinud küsimustele või uutele ideedele
- õpilane on kolmandas osas valinud teda inspireeriva märksõna
- õpilane on kolmandas osas oma idee lõpuni viinud (vajadusel seda protsessi jooksul muutes või kohandades)
- õpilane on oma ideed terviklikult arendanud (valminud on ohutu, püsiv ja meeleolule või olukorrale vastav valgusti)
- õpilase taotlus on koos õpilase selgitustega valminud valgustis äratuntav
- õpilane oskab oma tööprotsessi üle reflekteerida (kokku võtta, sõnastada keerulisemad hetked, põhjendada valikuid, analüüsida iseend loojana ja töö korraldajana)
…
Lisavõimalused, alternatiivid
- Võimalusel külastada valgusdisainereid, teatrietenduse või filmi valgustustiimi, (moe)fotograafi ja uurida neilt nende igapäevase töö kohta; panna tähele või kirjutada üles, kuidas nemad valgust kirjeldavad.
- Iga õpilane võib leida teha väikese esitluse (nt üksainus foto või slaid, lühike suuline kirjeldus) valguse olulisusest või rollist vabalt valitud valdkonnas (valgus meditsiinis, valgus maalikunstis, valgus kaubanduses, valgus kosmoses, valgus arvutimängudes, valgus filmis, valgus reisil, valgusinstallatsioonid vm).
- Kutsuda endale ideearenduse protsessi jooksul külla mõni valgustite või valguse spetsialist, kes õpilasi inspireeriks, arenevaid ideid kommenteeriks, vajadusel nõu annaks.
- Soovi korral võib õpilastel lubada kasutada oma disainis ka olemasolevaid objekte (nt juusturiiv).
Riiklik õppekava ja lõiming
Vaata või laadi alla pdf ülesande kattuvuse kohta RÕK teemadega ja lõimimise võimalustest.